Matkad ja külastused
Kallaste Turismitalus ja selle lähiümbruses on palju ägedaid matkavõimalusi nii omal käel kui matkajuhiga. Matkad on seatud kauguse järgi järjekorda – lähemad võimalused eespool.
Matkad:
- Giidiga talumuuseumi külastus
- Ajaloohõnguline matk: Padise klooster ja linnus
- Taluasjad + Padise klooster
- Militaristlik loodusretk – Rummu tuhamägi
- Matk Pakri saartel
- Paldiski linn ja Pakri tuletorn (iseseisev külastus)
Giidiga talumuuseumi külastus Kallaste Turismitalus Padisel:
Kallaste Talus leidub palju põnevat, mille kunagist otstarvet on vahel väga keeruline aimata, selleks et veidikenegi asjadega tuttavaks saada tõttab appi meie talu giid. Ta tutvustab teile meie talu kõige põnevamaid antiike ja mida nendega võidi kunagi teha…
Ilma põnevusmomenti rikkumatta ei saa rohkem välja lobiseda…
Kestus: 1- 1,5h
Grupi suurus: 8+
Hind: 8€ / inimene
õpilasgruppidele soodushind 7€ / inimene
(Kallaste talumuuseumi külastusega toetate talumuuseumi arengut ja Kloostri-Aruküla-Vallakooli Selts MTÜ tegevust)
Ajaloohõnguline matk: Padise klooster ja linnus
Mööda mustikametsa ja kanarbikusalusid matkavad loodus- ja kultuurihuvilised Padise kloostri varemetesse. Perenaine räägib kloostri ajaloost põnevaid seiku. Padise klooster asub talust 1,5 km kaugusel.
Soovikorral võimalik kloostrisse matkata ka öösel tõrvikutega (hind kokkuleppel). Matk kulgeb Kallaste talust läbi metsa ja külastatakse Padise linnamäge ja Padise Kloostrit.
Padise linnamägi:
Kallaste turismitalust umbes 0,8 kilomeetrit mööda metsarada asub Padise linnus, rahvasuus tuntud ka kui Vanalinnamägi. See on keskmisest rauaajast (7.-8. sajandist) pärit linnusekoht, mis rajati jõekääru kõrgele neemikule. Linnus oli piiratud muldvallide ja palktaraga, esemelisi leide on vähe: lame nooleots, pronksist ehtenõela katkend, tuleraud ning savinõukilde.
Padise linnuses ei ole pidevalt elatud, vaid seda on kasutatud kaitseotstarbel nagu teisigi rannalähedasi linnuseid Eestis. Linnuse asukoha tõttu on oletatud, et see võis olla seotud mere ja sadamakohaga. Ulatus ju muinasajal meri Kurkse ja Madise vahel rohkem kui kilomeetri jagu mandrisse, nii moodustus sügav läänetuulte eest varjatud lahesopp, mis võinuks olla sobilik sadamakohaks.
Kuna tol ajal oli juba olemas ka maantee, mis kulgeb Padise kloostrist mööda, on üsna tõenäoline, et sadam loodi teede sõlmpunkti, kaubavahetuseks soodsasse paika. Kaubasadama kaitsmiseks linnus rajatigi.
Teisalt on Padise linnuse rajamist seotud kihelkondade väljakujunemisprotsessiga: Padisest sai Vomentaga kihelkonna keskus. Kihelkonnad olid tollal nii maakaitse üksused kui ka administratiivsed üksused, kus ühenduse aluseks oli tema liikmete omavaheline kokkulepe. Kihelkonna üheks tähtsamaks ülesandeks oli kaitsta oma elanikke, selleks tuli ehitada linnus.
/ Ridbeck, Heino. Padise läbi aegade. Tallinn, 2005./
Padise klooster:
Padise kloostri ehitus käis vaheaegadega üle 200 aasta, 14-16. sajandil. 1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest, kui algas Jüriöö ülestõus ja klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka (tsistertslased) tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid.
Põhihoonestiku pühitsemise tseremoonia toimus 1448. aastal. Liivi sõjas 1559. aastal lõpetas Padise klooster (saksa keeles Die Abtei Padis) tegevuse. Selle aja jooksul aga ehitati kloostri juurde tulirelvade jaoks täiendavaid kindlustusi. 1766. aastal klooster põles ja sellest ajast saadik on osaliselt varemeis. Rammid olid seni kasutanud kloostri ruume häärberina, aga peale põlengut enam see oma funktsioone enam täita ei suutnud. Nii ehitati 1770. aastatel kloostrist ida poole Padise mõisa uus peahoone. Ehitusmaterjali saadi kivide näol kloostri varemetest. Kloostri korrastus- ja restaureerimistöödega alustati 1930. aastatel.
Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastani. Mõisa viimaseks omanikuks oli Fridolf von Ramm. Von Rammid tegutsevad tänapäeval taas Padise mõisas, kus on hotell ja restoran.
Rohkem infot Padise Kloostri ajaloost: siin.
Matka hind 10€ / inimene (õpilasgruppidele soodushind 7€ / inimene) + Kloostri sissepääs pilet alates 5€/in
Grupi suurus: 8+
Kestus: 1,5 – 2h
Kui on soov pimedas tõrvikutega/ taskulampidega matkata, siis lisanub lisatasu 25€
Taluasjad + Padise klooster – kombineeritud matk
See on siis veidi pikem jalutuskäik algusega Kallaste talu hoovist. Jalutuskäiguga külastatakse Kallaste Turismitalus asuvat Taluasjade muusuminurgakest. Giid räägib huvitavamatest esemetest ja tutvustab nende kasutust. Matk kulgeb mööda rahulike metsaradu Padise linnamäele ja sealt edasi Padise Kloostri juurde.
Matka hind 16€ / inimene (+ soovi korral Kloostri sissepääs pilet alates 5€/in)
Grupi suurus: 8+
Kestus: 2,5-3h
Militaristlik loodusretk – Rummu tuhamägi
Eriskummaline Rummu tuhamägi ja Rummu järv paeluvad oma ebamaisuse ja sügavsiniste saladustega.
Rummu karjäär jäi legendi kohaselt ootamatult vee alla ja setõttu pakub eriti läbipaistev vesi suurepäraseid võimalusi sukeldumiseks. Vee alla on jäänud puud ja põõsad, aga ka tehnika – eskavaator ja muid kaevandusmasinad. Matkajuht räägib huvitavaid lugusid ümbruskonnast ja Rummu vangla ajaloost.
Rummu Tuhamägi asub Kallaste Turismitalust 4 km kaugusel – võimalik on sinna matkata nii Talust, kui ka kohapeal ringi matkata. Võimalik on ka pikem, ümber järve matk korraldada.
Suvel on see põnev ujumiskoht, kuhu inimesed üle Eesti uudistama tulevad.
Matka hind: 18€ / osaleja
Miinimum grupi suurus 8 inimest
Aeg: 2-3h (kui autodega Rummu siis 1 -2h)
Hind sisaldab matkajuhti (giidi), teritooriumikülastus tasu ja käibemaksu.
PS: kui matk toimub ümber järve, siis aeg u. 4h ja tasu 25€ inimene
Matk Pakri saartel
Kallaste Turismitalule väga lähedal ( talust vaid 10 km) asub Kurkse sadam, kust üle meretee saab minna külla Pakri saartele. Saared on huvitava ajaloo ja omapärase loodusega. Ühe korraga viib paat üle kuni 11 inimest ja tasumine käib sõidukordade alusel – seega tasub grupi suuruse kujundamisel sellega arvestama. Talu saab teile valmis pakkida meeldivad pikniku pakikesed, mida saarel matkal olles süüa saab. Võimalik on tellida toitlustust ka saarelt. Giidi võimalus gruppidele on ka olemas.
Ja mis võiks olla pärast pikka matka mõnusam kui üks kuum saun ja karastav jõgi ning loomulikult hea seltskond !
Hind alates 240€ / grupp kuni 11 inimest (paadiga edasi-tagasi ülevedu Kurkse sadamast – korraga kuni 11 inimest) (Kõik hinna peab täpsustama koostööpartneriga iga päringu alusel)
Saare peal saame pakkuda lisateenusena toitlustust ja traktorisõitu, et vähendada veidi jalavaeva. Giidi kaasamine on lisatasu eest võimalik, aga tuleb arvestada, et giid võtab paadis ühe koha ja siis on teid võimalik 10 osalejat.
Lisateenused : Kallaste talu moonakott 4€ (puuvili, vesi, soolane pirukas, magus pirukas), supp saarel 5€/ in, traktori sõit saarel 60€, giid saarele kaasa alates 180€
Pakri Saartest:
Pakri saared asuvad 2-3 km Paldiski linnast läänes, neid eraldab mandrist Kurkse väin ning Pakri poolsaarest Pakri laht. Saarte ja laidude kogupindala on 24,7 km2. Väike-Pakri pindala on 12,9 km² ja Suur-Pakri 11,6 km². Ilmselt oli väiksema saare Suur-Pakriks nimetamise põhjuseks tollane suurem elanike arv ja paremad põllumaad võrreldes teise saarega. Pakri saarte rootsipärase nime ’Rogoy’ (Rukkisaar) leiame esmakordselt Taani kuninga kirjast, millega 1283. aastal kinnitati Padise kloostri valdused. Pakri saartel laialt levinud pärimuse järgi tulid ümberasujad Rootsist Dalarnast, ajalooallikad ja keeleaines viitavad aga pigem Soome Uusimaa (Nyland) poole, kus Padise kloostril olid 14. sajandil suured maavaldused. Sajanditega kujunes saartel välja rikkalike traditsioonidega rahvakultuur ning oma keelemurre, mis Suur- ja Väike-Pakril oli mõnevõrra erinev. Esimese iseseisvise ajal moodustasid saared omaette Pakri valla. Viies külas elas 1934. aastal 354 inimest ning paiknes 119 talu. Kummalgi saarel oli oma kool, kirik ja kalmistu, tegutses koduloomuuseum. Eestlased pole seal kunagi elanud.
Paraku lõppes idüll aastal 1940, kui kogu elanikkond sunniti kodudest lahkuma (tagasi Rootsi), külad hävitati ja saared muudeti Nõukogude Liidu sõjaväebaasiks ning Varssavi pakti maade lennuvägede õppepommitamise polügooniks. Koos sõjaväelinnakutega ehitati 1952. aaastal ka üle 10 ha suuruse Langgranne laiu kulgev saari ühendav tammtee. Saari pommitati viimati veel 1992. aastal, juba suveräänse vabariigi ajal, kuid õnneks peamiselt õppemürskudega, mistõttu loodus eriti ei kahjustunud. Saared tagastati Eestile 1994. aasta mais. Suur-Pakri saarel on paekalda kõrgus kuni 8 m, Väike-Pakril kuni 17 m.
Paldiski linn ja Pakri tuletorn – külastus iseseisvalt
Kallaste Talust vaid 25km kaugusel asub Paldiski linn, kust läbisõites avaneb hea võimalus külastada Amandus Adamsoni stuudio muuseumi ning jätkata teekonda uhkele pankrannikule. Seal ootab teid ees 275 trepiastmega Pakri tuletorn, mille ülevalt avaneb imeline vaade merele ja lähiümbrusele. Pakri tuletorni lähedal asub ka trepp(redel), mida mööda on võimalik laskuda pankrannikust alla mereäärde ja seal veidi ringi matkata.
