Taluasjade muuseum – vanavara, mis ajab muigama ja mõtlema
Kui arvad, et vanad tööriistad ja taluesemed on lihtsalt tolmused jäänukid ajaloost, siis mõtle uuesti! Taluasjade Muuseum Kallaste Turismitalus on täis üllatusi, nostalgiat ja veidi segadust – näiteks kui avastad mõne kummalise rauast juraka ja mõtled: „Kas see oli ikka hobuse jaoks… või hoopis midagi muud?“
Kõik, mida siin näed, on talu peremehe Kalmeri enda kogutud – ei mingit juhuslikku taarakasti tuhnimist, vaid aastatepikkune kirg, millega on päästetud sadu taluelu esemeid unustuse hõlma vajumast. Kalmer ei kogu lihtsalt vanavara – ta kogub mälestusi, meeleolusid ja seda ehtsat „vanasti oli rohi rohelisem“ tunnet.
Siin on kõike – Zaporožets, käsikivid, hobuvikatid, viljapeksumasinad, harkadrad, pesurullid, külvimasinad ja muud tarbeasjad, mille kõrval tänapäevane nutikülvik tundub nagu ulmefilmist. Osade esemete puhul ei saa isegi Kalmer ise lõpuni aru, mis otstarvet need kunagi täpselt täitsid – aga just see teebki asja põnevaks!
Taluasjade Muuseum pole suur, kuid selle eest ääreni täis lugusid, naeru ja „Appi, meie vanaemal oli täpselt selline!“ hüüatusi. See on koht, kus vana vikat ja pesumasin saavad rohkem tähelepanu kui moodsad köögimasinad ning kus minevik tuleb külla mitte ainult näha, vaid ka tunda.
Astuge sisse, imestage, meenutage ja mõelge, kui hea ikka on, et me täna ei pea talvel hobusereega linna sõitma – kuigi pärast seda muuseumikülastust võib see mõte tunduda üllatavalt romantiline.
Mõned esemed on nii vanad, et nende kasutusjuhend oli ilmselt suusõnaline ja kadus koos viimase kasutajaga.