Mikrobioomi supertoit: miks tasub süüa hapendatud köögivilju? Kuidas hapendada?

Hapendamine ei ole lihtsalt toidu säilitamine – see on looduslik, maitseid süvendav ja tervist turgutav protsess, mille kasulikkus on kinnitatud ka tänapäevase teaduse poolt. Meie esivanemad oskasid köögivilju hapendada ilma laboriteta – tänane teadus oskab seda protsessi nüüd ka mõõta ja mõista.

Miks hapendatud toit on kasulik?

Looduslikult hapendatud toit (ehk kääritatud toit) sisaldab elusaid piimhappebaktereid ehk probiootikume, mis on meie seedimise ja immuunsüsteemi heaks üliolulised. Soolestiku head bakterid saavad kasu prebiootikumidest, mida leidub juurviljades.

Probiootikumid – head bakterid meie sees

Need on kasulikud mikroorganismid, mis elavad meie soolestikus ja aitavad:

• tasakaalustada seedimist,
• tugevdada immuunsüsteemi,
• vähendada põletikku,
• ja parandada meeleolu.

Prebiootikumid – toit probiootikumidele

Prebiootikumid on taimset päritolu kiudained ja ühendid, mis aitavad kasulikel bakteritel soolestikus kasvada ja püsida elujõulisena. Hapendatud köögiviljad pakuvad sageli mõlemat: nii pre- kui ka probiootikume.

Hapendamise protsess purgis sarnaneb mitmeti sellele, mis toimub meie seedesüsteemis. Nii nagu purgis lagundavad piimhappebakterid köögiviljades leiduvad suhkrud ja kiudained kääritamise teel, teevad sarnased bakterid meie soolestikus sama tööd toiduga, mida sööme. Mõlemal juhul tekivad kääritamise käigus kasulikud ühendid – näiteks piimhape –, mis loovad tasakaalustatud keskkonna ja aitavad hoida kahjulikke mikroobe kontrolli all. Hapendatud toit toetab seda protsessi ka otseselt: kui sööme elusbakteritega toitu, anname oma soolestiku mikrobioomile tuge juurde, justkui lisaks uusi abilisi seede- ja immuunsüsteemi töösse.

Mida hapendada? Rohkem võimalusi, kui arvata oskad

Hapendamiseks sobib peaaegu kõik – olgu see krõmps, mahlane või leheroheline. Meie oleme proovinud isegi kreeke hapendada – need muutusid kihisevaks, intensiivselt hapuks ja veidi pehmeks, meenutades kompotti, aga täiesti uue karakteriga.

Meie vaieldamatu lemmik on aga maapirn – oma mõnusa krõmpsu ja kergelt pähklise maitsega sobib see ideaalselt hapendamiseks. Samuti on alati hea valik küüslauguküüned tšilliga, mis on krõmpsakad, pehmema küüslaugu maitsega ja saavad juurde mõnusa vürtsi. Küüsalugu tervamus pehmeneb, kuid kasulikkus hapendamiselt tõuseb – win-win! Klassikaks on meil saanud ka porgand, lillkapsas ja brokoli värviküllane purk ja kõrmps maitse.

Peet ja teised lillad juurikad

Peet ja teised lillad juurviljad, nagu lilla kapsas, must redis ja lilla porgand, on tõelised tervisepommid. Need sisaldavad rikkalikult antotsüaniine – looduslikke pigmente, millel on tugev antioksüdatiivne ja põletikuvastane toime. Peet toetab vereringet ja alandab vererõhku, kuna sisaldab looduslikke nitraate, mis parandavad veresoonte elastsust. Samuti aitab see puhastada maksa, tänu betaiinile, ning toetab seedimist ja soolestiku tööd oma kiudainesisaldusega. Lillad juurviljad võivad tugevdada ka mälu, nahka ja immuunsust. Nad on head C-vitamiini, raua ja kaaliumi allikad ning aitavad tasakaalustada veresuhkrut. Regulaarne lilla köögivilja tarbimine võib ennetada kroonilisi haigusi ja aeglustada vananemist. Peedis peitub rohkem kasu, kui esmapilgul arvata võiks – see on looduslik energialaeng ja organismi turgutaja. Seega tasub toidulauale tuua rohkem värvi – eriti lillat!

Huvitava maitseelamuse annab karulauk – sobib nii koos teiste juurviljadega kui ka iseseisvalt. Maitsetaimedega saab kõike veelgi põnevamaks teha: näiteks lisa purki kuusevõrseid, mustsõstralehti, tillivarsi, loorberit või küüslaugutäppe. Need loovad just selle isikupärase noodi, mis teeb igast purgist unikaalse. Kokkuvõttes võib hapendada pea kõike: juurvilju, puuvilju, lehti, võrseid ja varsi. Eksperimenteeri, maitse, ja lase loodusel oma töö ära teha – sina lihtsalt naudi tulemust!

Hapendamine samm-sammuline juhend

Kas soovid ka ise kodus hapendada? See on lihtsam kui arvata võiks – vaja läheb vaid köögivilju, purki, soola, puhast vett ja natuke kannatust.

1. Valmista ette tooraine – pese ja puhasta kõik juurviljad hoolikalt. Soovi korral haki kuubikuteks, viiluta või riivi.
2. Kaalumine ja soola lisamine – kaalu tooraine ning seejärel kaalu välja 2% tooraine kaalust soola (nt 1000 g kapsast = 20 g soola).
3. Pista purki – suru tooraine tihedalt purki. Sobib nii spetsiaalne hapenduspurk kui ka tavaline kaanega klaaspurk. Oluline on, et juurviljad oleksid vedeliku all. Meie kasutame juurviljade peal savist raskuseid ja purgid on IKEA kiirsuletavad kummitihendiga.
4. Lase purgist “vurts” välja – hoia purk toatemperatuuril ja ava seda korra päevas, et kääritamisel tekkiv süsihappegaas saaks väljuda. (Kui on hapendamise purk, siis seda ei pea tegema)
5. Maitse ja jälgi muutusi – maitse võib hakata muutuma juba paari päevaga. Parim maitse ja kasulik bakterikooslus kujunevad välja umbes 3 nädalaga.
6. Peata protsess – kui maitse on meeldivalt hapu ja sinu jaoks valmis, tõsta purk külmikusse. Seal protsess aeglustub ja toit säilib pikalt.

Säilivus: olenevalt toorainest ja tingimustest võib hapendatud toit külmikus säilida isegi 6–8 kuud.

Kokkuvõte: üks purk, mitu kasu

Hapendamine ühendab endas vana tarkuse, kaasaegse teaduse ja elava maitsemaailma. See toetab soolestiku tervist, tugevdab immuunsust ja rikastab toidulauda probiootikumide ning looduslike vitamiinidega. Iga purk pole pelgalt säilitusnõu, vaid väike tervisetehas, kus loodus teeb oma vaikset tööd. Lisaks tervisele pakub hapendamine rõõmu, loomingulisust ja maitseüllatusi igas ampsus. Olgu see krõmps maapirn, vürtsikas küüslauk või vana hea hapukurk – igaüks leiab oma lemmiku.

Kui tunned ennast ebakindlat ja tahaksid esimene kord kellegagi koos katsetada, siis telli meie käest hapendamise töötuba ja teeme koos sinuga kõik sammud läbi!