Matkad ja huviväärsused

Kallaste Turismitalus ja selle lähiümbruses on palju ägedaid matkavõimalusi nii omal käel kui matkajuhiga. Matkad on seatud kauguse järgi järjekorda – lähemad võimalused eespool.

Ajaloohõnguline matk: Padise klooster ja linnus

Mööda mustikametsi ja kanarbikuvaipu viib matkarada loodus- ja kultuurihuvilised otse Padise kloostri varemeteni. Klooster asub Kallaste talust vaid 1,5 km kaugusel – ideaalne sihtpunkt rahulikuks jalutuskäiguks. Soovi korral saame teie seltskonnale organiseerida giidiga tuuri Padise kloostris – uskuge, kloostri müüride vahele tasub kindlasti sisse kiigata! Eriti meeldejäävaks muudab kogemuse öine matk tõrvikute valgel. Teel külastame ka Padise linnamäge ja kuuleme paikkonna põnevaid lugusid.

Padise linnamägi:

Kallaste turismitalust umbes 0,8 kilomeetrit mööda metsarada asub Padise linnus, rahvasuus tuntud ka kui Vanalinnamägi. See on keskmisest rauaajast (7.-8. sajandist) pärit linnusekoht, mis rajati jõekääru kõrgele neemikule. Linnus oli piiratud muldvallide ja palktaraga, esemelisi leide on vähe: lame nooleots, pronksist ehtenõela katkend, tuleraud ning savinõukilde.

Padise linnuses ei ole pidevalt elatud, vaid seda on kasutatud kaitseotstarbel nagu teisigi rannalähedasi linnuseid Eestis. Linnuse asukoha tõttu on oletatud, et see võis olla seotud mere ja sadamakohaga. Ulatus ju muinasajal meri Kurkse ja Madise vahel rohkem kui kilomeetri jagu mandrisse, nii moodustus sügav läänetuulte eest varjatud lahesopp, mis võinuks olla sobilik sadamakohaks.

Kuna tol ajal oli juba olemas ka maantee, mis kulgeb Padise kloostrist mööda, on üsna tõenäoline, et sadam loodi teede sõlmpunkti, kaubavahetuseks soodsasse paika. Kaubasadama kaitsmiseks linnus rajatigi.

Teisalt on Padise linnuse rajamist seotud kihelkondade väljakujunemisprotsessiga: Padisest sai Vomentaga kihelkonna keskus. Kihelkonnad olid tollal nii maakaitse üksused kui ka administratiivsed üksused, kus ühenduse aluseks oli tema liikmete omavaheline kokkulepe. Kihelkonna üheks tähtsamaks ülesandeks oli kaitsta oma elanikke, selleks tuli ehitada linnus.
/ Ridbeck, Heino. Padise läbi aegade. Tallinn, 2005./

Padise klooster:

Padise kloostri ehitus käis vaheaegadega üle 200 aasta, 14-16. sajandil. 1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest, kui algas Jüriöö ülestõus ja klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka (tsistertslased) tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid.

Põhihoonestiku pühitsemise tseremoonia toimus 1448. aastal. Liivi sõjas 1559. aastal lõpetas Padise klooster (saksa keeles Die Abtei Padis) tegevuse. Selle aja jooksul aga ehitati kloostri juurde tulirelvade jaoks täiendavaid kindlustusi. 1766. aastal klooster põles ja sellest ajast saadik on osaliselt varemeis. Rammid olid seni kasutanud kloostri ruume häärberina, aga peale põlengut enam see oma funktsioone enam täita ei suutnud. Nii ehitati 1770. aastatel kloostrist ida poole Padise mõisa uus peahoone. Ehitusmaterjali saadi kivide näol kloostri varemetest. Kloostri korrastus- ja restaureerimistöödega alustati 1930. aastatel.

Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastani. Mõisa viimaseks omanikuks oli Fridolf von Ramm. Von Rammid tegutsevad tänapäeval taas Padise mõisas, kus on hotell ja restoran.

Rohkem infot Padise Kloostri ajaloost siit: Jaak Juske artiklist.

Padise loodus- ja kultuuriõpperada (iseseisev külastus)

Padise loodus- ja kultuuriõpperada – iseseisev retk läbi ajaloo ja looduse
Kui tahad avastada piirkonna lugusid omas tempos, on Padise loodus- ja kultuuriõpperada just sulle! See mitmekesine ja informatiivne rada kulgeb mööda ajaloolisi paiku, salapäraseid metsatukki ja looduskauneid kohti, viies sind tagasi aegadesse, mil Padise klooster oli piirkonna vaimne ja majanduslik süda.

Rada algab Padise kloostri juurest ja viib läbi metsade, soode ja põldude – iga peatuspunkt avab killukese piirkonna pärandist. Märgistatud ja infotahvlitega varustatud rajal saad lugeda nii looduse kui kultuuri kohta: millised loomad ja linnud siin elavad, kuidas on maastik kujunenud ning millist rolli mängisid kloostri mungad kohaliku elu kujundamisel.

See rada on ideaalne:

• peredele, kes soovivad lastega midagi harivat ja samas mängulist ette võtta,
• loodusesõpradele, kes naudivad rahulikku kulgemist kaunite vaadete keskel,
• ajaloo- ja kultuurihuvilistele, keda paeluvad Padise kloostri, linnamäe ja ümbruskonna muistised.

Rada sobib iseseisvaks avastamiseks – võta kaasa veepudel, telefoni laaditud teekonna kaart ja astu rajale. Kui soovid aga süvitsi minevat elamust, võime sulle korraldada ka matkajuhiga matka.

Militaristlik loodusretk – Rummu tuhamägi

Eriskummaline Rummu tuhamägi ja sügavsinine karjäärijärv paeluvad oma ebamaisuse ja varjatud lugudega. Legend räägib, et karjäär jäi ootamatult vee alla – selle tagajärjel on selge vee all säilinud puud, põõsad, eskavaatorid ja muud kaevandustehnikad. Just see muudab Rummu ideaalseks sihtkohaks nii sukeldujatele kui ka seiklushuvilistele matkajaile.

Matkajuht viib teid läbi ainulaadse maastiku ja räägib kaasahaaravaid lugusid Rummu vangla tumedast minevikust ja piirkonna ajaloost. Rummu tuhamägi asub Kallaste Turismitalust vaid 4 km kaugusel – matkata saab nii otse talust kui ka kohapeal ümber järve. Soovi korral korraldame ka pikema ringmatka.

Suvisel ajal on Rummu üks Eesti ainulaadsemaid ujumiskohti – uudistajaid tuleb siia üle kogu maa!

Rummu võimalustest ja hindadega saate tutvuda nende kodulehel: RUMMU

Matk Pakri saartel

Kallaste Turismitalule väga lähedal ( talust vaid 10 km k) asub Kurkse sadam, kust üle meretee saab minna külla Pakri saartele. Saared on huvitava ajaloo ja omapärase loodusega. Ühe korraga viib paat üle kuni 11 inimest ja tasumine käib sõidukordade alusel – seega tasub grupi suuruse kujundamisel sellega arvestada. Talu saab teile valmis pakkida meeldivad pikniku pakikesed, mida saarel matkal olles süüa saab. Võimalik on tellida toitlustust ka saarelt. Giidi võimalus gruppidele on ka olemas.

Ja mis võiks olla pärast pikka matka mõnusam kui üks kuum saun ja karastav jõgi ning loomulikult hea seltskond Kallaste Turismitalus!

Kõik võimalused saartel ja hinnad saate vaadata järgi meie koostööpartneri kodulehelt: pakrisaared.ee

Pakri saared – pärand, mis seisab ajale vastu

Vaid mõne kilomeetri kaugusel Paldiski linnast laiuvad salapärased Pakri saared (Väike-Pakri ja Suur-Pakri), mida lahutavad mandrist Kurkse väin ja Pakri poolsaar. Kuigi nimi võib eksitada, oli kunagine Suur-Pakri just väiksem, ent elanikke ja põllumaad oli seal rohkem – sellest ka veider nimeloogika.

Saartel on kirev ajalugu ja ainulaadne kultuuripärand. Esmakordselt mainiti neid juba 1283. aastal Taani kuninga ürikus, millega kinnitati Padise kloostri valdusi. Saartele tulid asukad arvatavasti Soome Uusimaalt, kus Padise kloostril olid ulatuslikud maavaldused. Sajanditega arenes välja omamoodi rahvakultuur ja keelemurre – Suur- ja Väike-Pakril kõneldi lausa veidi erinevalt!

Enne Teist maailmasõda oli elu Pakri saartel elujõuline – viis küla, kaks kooli, kirikud, kalmistud, koduloomuuseumid ja ligi 120 talu. Kuid 1940. aastal sunniti kogu elanikkond saartelt lahkuma, saared muudeti Nõukogude sõjaväebaasiks ning aastakümneid kasutati neid pommituspolügoonina. Viimased pommid langesid siia veel 1992. aastal.

Tänaseks on saared tagastatud Eestile ning loodus on hakanud end taas tasapisi taastama. Suur-Pakri paekallas ulatub kuni 8 meetrini, Väike-Pakril isegi 17 meetrini. Need saared on vaiksed, karmilt kaunid ja täis lugusid, mida tasub kuulata.

Valgejärve loodusõpperada (iseseisev külastus)

Valgejärve loodusõpperada – turvaline rännak rabade ja metsade piiril
Kui hing ihkab rahu ja silmad otsivad vaateid, kus peegeldub taevas ja vaikuses sahiseb sookail, siis võta suund Valgejärve loodusõpperajale. See hästi märgistatud ja kergesti läbitav matkarada kulgeb ümber Valgejärve – Harjumaa ühe kaunima rabajärve –, pakkudes külastajale lummavaid vaateid, mitmekesist loodust ja ohtralt avastamisrõõmu.

Rada on umbes 6,5 km pikkune ning sobib suurepäraselt iseseisvaks matkamiseks. Tee kulgeb läbi salumetsade, rabaäärsete niitude ja puidust laudteedel otse järveäärsetele soppidele, kust avanevad imelised vaated peegelsiledale veele ja huvitavale taimestikule. Infotahvlid rajal tutvustavad: rabade ja metsade elustikku, kaitsealuseid liike, ning inimese ja looduse kooselu kujunemist selles piirkonnas.

See rada sobib:

• loodusesõpradele, kes otsivad vaikust ja sügavust,
• fotograafidele, keda inspireerib udune järvepeegeldus või sookurgede lend,
• matkajatele igas vanuses, kuna rada on kergesti läbitav ja suurepärane ka lastele.

Iseseisvaks külastuseks! Võta kaasa mugavad jalanõud, vett ja miks mitte mõnus moonakott piknikuks.

Paldiski linn ja Pakri tuletorn (iseseisev külastus)

Vaid 25 kilomeetri kaugusel Kallaste Talust asub omanäoline Paldiski – linn, kus ajalooline pärand, võimsad loodusvaated ja kultuurielamused põimuvad. Kui suundud mere poole, tasub kindlasti teha peatus Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumis. See on paik, kus maailmakuulus skulptor Amandus Adamson elas ja töötas – täna võtab tema endine kodu külalisi vastu muuseumina, kus saab tutvuda kunstniku elu, loomingulise pärandi ja toonase ajastu õhustikuga.

Edasi kulgeb tee otse panga servale – Pakri poolsaare imposantsele pankrannikule. Seal kõrgub Eesti kõrgeim tuletorn – Pakri tuletorn, mille punase-valge torni tippu viib 275 trepiastet. Kes viitsib sammud üles lugeda, saab preemiaks võrratu panoraamvaate: sinetav meri, karune kaljurand, Paldiski linn ja kaugemal silmapiiril udused horisondid. Selge ilmaga on vaade lausa lummav!

Tuletorni lähedal on veel üks avastus: raudredel, mis viib seiklusjanused otse pankranniku jalamil kulgevale rajale. See on ideaalne koht väikseks matkaks – jalutuskäik mööda kivist randa, loksuva mere kõrval, on kui ajas tagasi minek. Võib juhtuda, et seal all kajab vastu kajakate kisa, laine loksumine ja tuule ulgumine – kõik koos loovad maagilise hetke.

Paldiski ja Pakri poolsaar on täis kontraste: kunagine suletud sõjaväelinn on muutunud avatud kultuuri- ja looduspaigaks, kus iga vaade ja lugu räägib ajaloost, vaprusest ja taastumisest.

RMK matkatee: Peraküla-Aegviidu-Ähijärve haru (iseseisev külastus)

RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve haru läbib üheksat maakonda, terve rea kaitstavaid alasid ja eksponeerib oma 820 kilomeetril rohkesti Eestimaa imelisi maastikke – ilusaid liiva- ja kliburandu Läänemaal, süngeid metsalaasi Harjumaal, kauneid viljavälju Eestimaa viljaaidas Järvamaal, muljetavaldavaid märgalasid Endlas ja Emajõe Suursoos, künklikke heledaid männikuid Põlvamaal ning kodumaiseid “kõige-kõige-kohti” Võrumaal.

Rada on looduses tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega.

Täpsem info ja kaardid: RMK kodulehel

Ranniku matkarada (iseseisev külastus)

Ranniku matkarada on Eesti-Läti-Leedu rannikult kulgev matkarada kogupikkusega 1200 km (ühtlasi on matkarada osaks Euroopa kaugmatkarajast E9).

Alla laetav PDF ranniku matkaraja reisjuht: Ranniku matkaraja REISIJUHT

Matkaraja veebileht: Ranniku matkarada